Edukas Elmar

Sel suvel mööda Eestimaad rännates jõudsime õnneks ära käia ka minu lapsepõlvemaadel. Suvise Viljandi Folgi, alasti Holstre järves ujumise ja Posti tänava vanaema külastuse vahele mahtus ära ka autosõit minu kunagisse maakohta, kus elasid maa-vanaema ja maa-vanaisa. Koht asub Viljandist 25 km eemal ühe väga väikse ja ägeda väikelinna, Mustla, külje all. Muideks, Mustla oli just see linnake, kus filmiti üks ägedamaid Eesti suvefilme “Vanad ja kobedad saavad jalad alla”. Eks seetõttu see vast ka üks mu lemmikfilme on. Või sellepärast, et Lea Liitma filmi soundtrackil nii kuradi seksikalt laulab.

Ühesõnaga jah, käisin maal vaatamas mu vanavanemate talu, kus kõik oma suved veedetud said. Ka mina olen üks nendest õnnelikest, kes koos metsade, sigade, kanade ja kukkedega üles on kasvanud. Ma tean, mis on piimapukk, ussi konksu otsa panemine ja heinategu. Selle eest olen metsikult tänulik.

Kuid kahjuks on sellest kõigest ilusast järgi vaid mälestus. Sest kogu suur ja võimas talupidamine, kogu mu vanaisa ja vanaema elutöö – sellest on alles jäänud vaid varemed ja suur võsa. Sest kui vanaisa kümmekond aastat tagasi suri, ei olnud kahjuks meie suguvõsas kedagi, kes sellise suure majapidamise enda peale võtaks ning seetõttu müüdi see ära. Kuid uuel omanikul tekkisid elus muud keerdkäigud ja jättis ka temagi selle kõik omakorda sööti. Nüüd võtab loodus kogu inimese elutöö üle.

Seal nii ringi käies ma hakkasingi mõtlema, et mis mees mu vanaisa oli. Kuigi ta ehitas üles sellise võimas majapidamise, kas see siis tähendab seda, et ka oma elus oli ta edukas mees?

Kuid siis ma meenutasin ja ma mõistsin, et tegelikult oli ta veel edukam, kui ma arvasin, sest ta oli täitnud ühe mehe suurima ülesande elus. Ta oli isa. Ja tänu sellele oli ta vanaisa. Ja ta oli hea vanaisa mulle. Ja loodetavasti ka hea isa mu emale, mu tädile ja onule. Ning kuna ta oli nii äge, siis jääb ta elama veel sajanditeks, sest mina räägin temast kindlasti oma poegadele. Ja loodetavasti nemad oma poegadele-tütardele.

Vanaisa Elmar täitis talle pandud mehe tähtsaima ülesande siin maa peal – jätkata elu, kaitsta ja ka hoolitseda selle eest. Tal oli kaks tütart ja üks poeg. Ja tänu sellele võib öelda, et ta oli edukas mees. See, et tal oli suur talu, auto ja ka raha ehk rohkem kui teistel sealkandi meestel, ei mängi praegusel hetkel enam mingit rolli. See kõik on kaduv nähtus, sest kõik tema majad, laudad ja aidad on lagunenud ning söötis. Materiaalsus sureb, mädaneb ja kaob.

Aga see, et ta oli hea isa ja väga äge vanaisa, tänu sellele Elmar elab. Elab veel kaua meie mälestustes, piltidel ja vestlustes.

Nii et mehed, kui tahate olla edukad oma elus ja elada sajandeid pärast oma surma edasi kas või lugudena, olge head isad ja head vanaisad. Nii olete surematud.

Jäta kommentaar

Lisa kommentaar