Aga kes ma päriselt olen? Ehk DNA testi tulemuste ootuses.

Juba mõnda aega algasid meie hommikud küsimusega: “Kas tulemused on juba tulnud?” 

Pidin ma taas e-maili kontrollima ja vastama: “Ei ole, peame veel ootama natukene.” 

“Kui kaua?” 

“Ma ei tea. Süsteem näitab, et praegu nad analüüsivad ja panevad tulemusi kokku. Äkki selle nädala jooksul saavad valmis.” 

“Sa ju ütlesid seda juba eelmisel nädalal!”

“Varsti kindlasti tulevad.”

“Aga ma olen juba nii kaua oodanud! Mis sa arvad, kas ma olen rohkem soomlane kui Marta?” küsis mu tütar Anna.

Marta on tema vanem õde, kes on peaaegu 14. Ma ostsin mõlemale tütrele hea hinnaga DNA testid. Protsess ise on üsna lihtne: inimene sülitab viaali ehk proovitopsi ning saadab selle postiga laborisse. Viaalis on kirjas numbrid, mis tuleb vastavasse süsteemi sisestada. Nii on see toiming põhimõtteliselt anonüümne. Laboris analüüsitakse saadud DNA-d ja võrreldakse teiste rahvuste DNA-dega. Tulemused näitavad näiteks, mitu protsenti on Sinus puhast soomlast. 

See on väga huvitav tänapäeva inimeste jaoks, eriti aga lastele, kes tahavad teada, kust nad pärinevad ning kus on nende juured.

Taolist teenust pakuvad Eestis mitmed erinevad firmad nagu näiteks 23andMe, AncestryDNA, Family Tree DNA, Insitome jne. Mõned neist pakuvad infot ka erinevate tervisenäitajate kohta, näiteks kui suur on sinu geneetiline risk haigestumaks vähki või mõnda neuroloogilisse haigusesse. Kuna meie lapsed on veel nii noored ja ei muretse oma tervise pärast, siis keskendus meie pere ainult päritolu uurimisele. Nad tahtsid teada rohkem oma identiteedi kohta ja näiteks seda, et millist jalgpallitiimi siis ikkagi toetada. Kui nad on 6 protsenti rootslased, siis miks mitte Rootsi tiimi? 

Mina otsustasin seekord 23andMe kasuks, mida oli kasutanud nii minu ema kui ka mu laste ema. Lõpuks need kauaoodatud tulemused ka saabusid! Marta sai teada, et 31% tema DNA-st tuli minu emalt, kuid ainult 19% mu isalt. Aga pärand ongi juhuslik.

Kuna meil on n-ö rahvusvaheline perekond, siis hakkasin mõtlema, et võib-olla tavaliste eestlaste jaoks see ei olegi nii huvitav. Nad teavad, et nad on “eestlased” ja miks raisata raha testi peale, mis seda fakti lihtsalt kinnitab? Aga kui mu laste ema tulemused tulid, kes peaks olema „tõeline eestlane“, siis selgus, et tegelikult on ta vaid pooleestlane.

Selgus, et veerand tema juurtest pärines hoopiski Soomest.

Olin lugenud, et peale Põhjasõda oli Virumaal nii vähe eestlasi, et palju soomlasi asus sinna elama. Tean, et mu laste ema vanaisa juured on pärit kuskilt Virumaa kandist. Võib-olla sellepärast on temas nii palju soome verd? Või äkki on igas eestlases natuke soome verd? Kes seda teab. Meie tütardele oli see aga väga huvitav infokild. Kuigi laste ema on veerand soomlane, siis meie Marta on vaid umbes 8% soomlane. 

Nüüd ootab Marta õde Anna kannatamatult, et teada saada, kui palju soome verd on siis temas.

“Ma arvan, et sul on natukene rohkem,” ütlesin talle.

“Miks?”

“Sest kui meie käisime Helsingis, siis märkasin, et Sa näed välja nagu teised Soome tüdrukud.”

“Ahsoo, aga kas mu tulemused pole ikka veel tulnud?”

“Las ma kontrollin. Ei, nad ei ole veel tulnud. Aga varsti tulevad. Võib-olla juba homme.” 

Ma ei tea, miks see niivõrd huvitav meie laste jaoks on, aga võib-olla sellepärast, et sugupuud on nii keerulised ja tugevalt seotud meie ajaloolise taustaga. Lapsele on väga raske selgitada, miks midagi ajaloos juhtus ja kuidas see võib tänase päevani meie identiteeti mõjutada. Aga kui sa saad näidata talle reaalset graafikut, mis näitab, et oled näiteks 10% soomlane, siis on see ajalugu kuidagi lähemal. 

Kuid see ei ole lihtsalt ajalugu. See on osa sinust. Sina ise oled osa ajaloost.

Jäta kommentaar

Lisa kommentaar