Beebiga autoreisile? Jah!

Kuigi alles saite siit lugeda teise Liina postitust nende suvisest reisist, kasutan võimalust ja räägin ka meie suvisest reisikogemusest. Meil oli ju tol hetkel veel “beebi” ja otsustasime samuti hoopis autole hääled sisse panna. Suuna võtsime hoopis põhja poole, väisasime sugulasi Norras. Teadsime, et sõidupäevad on pikad, aga otsustasime oma pere proovile panna. Lisaks tuli kaasa ka minu ema, seega küll me kolmekesi ühe kohe-kohe aastase lapsega ikka hakkama saame.

Enne kui otsustate oma väikelapsega autoreisile minna, siis mõelge korra järele. Olen tegelikult kindel, et see mõte tekib ka üldse pigem neil, kes tunnevad, et nende lapsega saaks minna autoreisile. Meie piiga on pigem rahuliku loomuga ja autosõitude vastu ta ka üldjuhul ei protesteeri. Praegu on ta veel ka selles eas, kus naudib minu lõõritamisi ja nii saavad kõik autosõidud ja kõik kodused päevad meil veedetud nii, et mina… laulan. Palju. Väga Palju. Aga why fix something that ain’t broken ja kui see last rahustab, siis laulan aga. Mis siis, et ma eriline hõbekõri just pole.

Ühel juulikuu varahommikul pakkisimegi end kogu perega autosse ja suundusime sadamasse. Otsustasime raha kokkuhoiu eesmärgil minna läbi Helsingi Stockholmi. Üllatval kombel tuli kambapeale kolmekohaline  hinnavahe ja nii saime paar imeilusat päikselist tundi veeta Helsingis. Stochkolmi sõit läks ka valutult ja esimene sõidupäev algas. Ees ootas ca 7-8h sõitu kui oleks üksi läinud, aga teate? Meie neiu oli nii tubli, et täpselt nii palju me läksimegi. Ta magas üllatavalt palju, kuigi oli ammu selleks ajaks ühele päevaunele läinud. Nii saimegi läbi ühe suurema peatuse ja paari kiirema sirutuspeatusega. Jõudsime sugulaste juurde plaanitust paar tundi varem ja saimegi kõik üle pika aja taastutvuda ja jutustada, end mõnusalt sisse seada.

Veetsime paar päeva Oslo lähistel ning reisi kolmandal päeval võtsime suuna Bergeni poole. Jätsime endale valikuvabaduse: kui neiu peab esimese päeva ilusti vastu, läheme Bergenisse ühe jutiga; kui ei pea vastu, siis broneerime kiirelt ühe vahepeatuse ja läheme kahe päevaga. Nimelt oli taaskord ees ca 8h sõit. Tagasitee planeerisime juba kohe pooleks teha. Jällegi võtsime kõik kolmekesi abikaasa ja mu emaga mütsi lapse ees maha. Iseloomu on tal juba praegu küll ja veel. Mu ema armastab öelda: “Ennast pole ollagi, aga see hääl ja näoilmed…”. Aga see kui vapralt ta meie lõpuks 11-tunniseks veninud teekonna vastu pidas. Vau! Ta lõpuks nuttis vaid ühe näruse viimase tunni! Tegime vist küll kümneid fotopeatuseid, söögipeatused, vetsupeatused jmt ja preili leppis nende kõigiga. Päev oli pikk ja istumist täis kuid järgmisel päeval istus ikka võrdlemisi rõõmsal meelel autosse.

Sõitmist oli siin-seal veel, kuid vaid reisi lõpus, teekond koju, oligi veel viimane pikk sõit. Seega kolm pika sõidu päeva ja kõik need pidas ta ilusti vastu. Muideks soe soovitus, et kui plaanite ise samuti autoga Norrasse minna, siis tagasiteel võtke julgelt laevapiletid suunal Stockholm-Helsingi. Vahet ei ole, mis see hinnaerinevus tuleb või kuidas keegi vastu peab. Ise tahaks lihtsalt juba koju saada (: Muidugi meil oli super vedu, et üks laev maabus ühelpool Helsingi turuplatsi ja teine teiselpool turuplatsi. Seega tagasiminekul oli laevade maabumise ja väljumise vahe poolteist tundi ja see oli ideaalne. Aga ikkagi, hea meelega oleks selle viimase 2h sõidu ära jätnud.

Ja me ju tähistasime preili päris esimest sünnipäeva seal. Mul on hea meel, et need praeguse aja popid “minisünnipäevad” nüüd läbi said. Mingit meeletult peent pidu ei hakanud me kodus ka tegema. Esimese reisi ümber päikese lõpetas preili ilusti sugulaste keskel, imeilusas Norras. Temale küll mälestust ei jää, aga meie jaoks oli see väga sümboolne. Mu sugulane küpsetas meile tõeliselt võrratu koogi, ostsime väikese kingi ja veetsime päeva Norraga tutvudes. Arvan, et igas vanuses inimene tahaks oma sünnipäeva nii mõnusalt veeta.

Kokkuvõtvalt läks meie reis ideaalselt. Olin meie väikese drama queeni pärast valmis palju hullemaks. Soovitan soojalt, sest see vabaduse tunne autoga on ikka midagi hoopis muud. Mõtteis planeerime abikaasaga juba järgmise aasta autoreisi (: Kas te olete autoreisil käinud? Kas olete seda lastega teinud või on ehk plaanis see põnev tee ette võtta?

 

Jäta kommentaar

Lisa kommentaar

Iivi21. september 15:36
Norra on tõesti ilus maa
author
Liina21. september 13:14
Nii tublid olete :) Ja meeletult äge on autoga reisida tõesti. Me hetkel kaalume, kas järgmisel aastal teha Lõuna-Saksa ja Itaalia, Valgevene või Norra :)
author
Liina24. september 19:55
Autoreisid on tõesti väga mõnusad. Abikaasa perega sai aastaid tagasi mu esimene autoreis tehtud ja nägin ära, et mulle meeldib. Hetkel haume plaani järgmisel aastal autoga Horvaatiasse minna (: