Miks võiks lastele anda voli teha “kõike, mida nad tahavad“?

Hoolimata heast või halvast ilmast ning sellest, et mul on kaks last, on neil sageli igav. Ealised iseärasused ilmselt ka. „Emmee…nii igav on. Kedagi ei ole õues ka ja meil pole mitte midagi teha!“

Laste õnneks olen ma 5 aastaga aru saanud, et poest ostetud mänguasjade väärtus amortiseerub laste peas kiiresti ning parem on nad rahumeelselt lasta päris asjade kallale, sest siis on neil päriselt ka lõbus.

Reeglina ei ütle ma laste huvides kunagi ära pappkastidest ning suurim rõõm on see, kui mõni onu või tädi toob külakostiks mitte kommi vaid kleeplinti, liimi, vildikaid, sädelevaid liime, plastiliini, ümbrikuid jms. Ega nad poes käies ka väga mänguasju enam ei nuia, kui ma nad kontoritarvete leti juurest läbi jalutan.  Lisaks ei viska ma kunagi ära toidukile, köögi- ja wc-paberirulle või näiteks sushipulkasid, vaid annan need kohe lastele taaskasutusse. Üks hiljutine meisterdus oli linnu söögimaja ja ausõna, mitte üheski valminud tootes ei ole ma olnud kaasosaline idee genereerimisel, tootmisprotsessis ega materjalide-tarvikute valikus. Ainult PVA liimi kallan neile ise topsi ning parim tops on see pisike ja raske teeküünla alus – ei lähe loomepuhangus laua peal ümber.

 

 

Väikesel Naisel luban ma köögis ka askeldada, sest huvi toidutegemise vastu on tal väga suur. Kui ta ise koristamisega pärast hakkama ei saa, siis aitan teda meeleldi, kuna olen kogenud, et kaerahelbe-kurgi-jäätise supi (oli isegi täitsa söödav kusjuures) potti on kergem pesta kui legosid koristada.

Alates maikuust kasvab meie peres peale ka uus „loom bands“ põlvkond. Tegelikult ostsin ma selle komplekti tüdrukule tema soovil umbes aasta tagasi, kui ta oli veel 4,5-aastane ning suhteliselt ruttu panin selle kappi tagasi. Oskused ja huvi siiski puudusid veel tol hetkel. Sel aastal kapi koristamise käigus taasavastas ta selle ning palus luba uuesti proovida. Otsisin youtube’st talle ka ühe videojuhendi ning pärast paari korda vaatamist ei lasknud tulemused end kaua enam oodata. Ka Väike Mees hakkas lõpuks käevõrusid ja kaelakeesid õhinal punuma. Kui need pisikesed imekummid lõpuks otsa said, leidsin kapist veel ühe ehete meisterdamise komplekti, mis oli neile sünnipäevaks vist paar aastat tagasi kingitud. Jällegi kuum kaup ning ajaga oli väärtus vaid kasvanud.

 

 

Hiljuti käisime maal sõprade juures külas ning enne reisi nad loomulikult soovisid mõned mänguasjad kaasa võtta. Selgitasin neile, et kaisukatest piisab ning veensin, et seal on nii palju põnevaid looduslikke asju. “Kas kive ja oksi ikka ka?” päris Väike Mees ning juba esimesel õhtul avasid nad üheskoos väikeses mängumajas kivipoe: jääajast pärit kivide hind oli 2 maasikat ning ühe tavalise kivi sai kätte 1 maasika eest. 🙂

 

 

Väikesele Naisele meeldib endale kilekottidest ja paberijääkidest riideid teha. Hiljuti valmistas ta endale terve kollektsiooni esemeid: pildil paremalt pükskostüüm, rinnahoidjad (!), müts ja pluus. Jäätisepulkadest meisterdab ta ka tavaliselt mehikesi – niisama lihtsalt need prügikasti ei lenda.

 

 

Kindlasti palun ka sel aastal, kui lapsed augustis 6 aastasteks saavad, neile sünnipäevaks kinkida mitte ümbrikke, vaid igasuguseid meisterdamiskomplekte ja bürootarbeid.

Uskuge, see tasub ära. 🙂

Jäta kommentaar

Lisa kommentaar