Näljane Kõrgeausus :)

Jõuluaeg saab täiesti uue hingamise, kui peres on lapsed. Olen pärast laste sündi viimased 5 aastat oma isikliku jõulutunde loomisega palju vaeva näinud, sest teadagi on „natuke“ ju siis ka vaja rapsida. Tunduvalt rohkem, kui enne lapsi.

Üks oluline asi, mida me küll ise kuidagi kontrollida ei saa, kuid aitab jõulutunde tekkimisele palju kaasa, on loomulikult lumi. Kui ma ise väike olin, siis kehtis nui neljaks reegel, et esimene lumi sulab alati ja see oli täiesti okei. Nüüd aga pole ma viimased aastad sellest ilusast mälestusest suutnud ikka veel nii palju tänasesse reaalsusesse tulla ning olen suht hädas olnud oma selgitustega lastele kui juba viies (või oli see kuues?) esimene lumi ära sulas.

– “Jajaaa, “”gobaalne soojememine””, sa oled seda juba sada korda öelnud,” märgivad nad tüdinult, kui ma parasjagu mingit põnevat ulmeselgitust välja ei jaksa mõelda.

Väike Naine arvas ükspäev, et tegelikult võiks kalendrisse ka need lume tulekud ja sulamised ära märkida, et siis saaks kõik rõõmud korralikult ettevalmistununa ühe päevaga ära nautida. Nagu lumepidu või lumepüha ja see peaks kindlasti olema vaba päev. 🙂

Kingitused…huh…no see nimekiri sai neil ikka väga pikk ning popimad tooted oli vaja juba detsembri alguses poest ära osta, et jälle ilma ei jääks (nõukaaegne defitsiidi efekt tuleb meelde). Eelmisel aastal ajasin valget nohisevat kaisukutsut taga nii kaua, kuni Stockmann oli nõus detsembri keskel oma Jõhvi poest viimase Tallinnasse saatma.

Mis veel pühadest pühad teevad on loomulikult hea söök ning tants ja trall pereringis. Väike Mees ja Väike Naine oskavad kumbki oma kaasasündinud geenidele vastavalt sööki nautida. Ehk siis täpsemalt: üks söömist ja teine (veel?) söögi valmistamist.

– „Palun, Teie Kõrgeausus,“ kõlab printsessimuinasjuttudest tuttav lause Väikese Mehe kõrvu, kui õde talle taaskord midagi serveerib.

Ei saa öelda, et Väikesele Mehele ei meeldiks endalegi vahel süüa teha, sest oli ju just tema kaasautor „Tädi Elli Hellitatud Kapsa“ brändi loomisel, kuid ta eelistab selle tegevuse siiski õele jätta, kuna nad lihtsalt ei mahu kahekesi kööki ära ning kui Väike Naine seal pidevalt askeldab, siis on tõesti terve köök teda täis. Väike Mees (p.s. Suurt Meest pole ma ealeski teenindanud, oma triiksärgid triigib ka ise 🙂 ) on minu käest juba piisavalt kuulnud, et vett saab ta kraanist ise ning võileiva jms saab ka ise tehtud, kuid ega siis mees rumal ole- kogu teenindus on juba pikemat aega õele delegeeritud.

– „Palun vett!“ lausub mees vaikselt tugitoolis multikat vaadates. Keegi ei reageeri.

– „Palun vett juua!“ kordab ta oma palvet uuesti ning tema õnneks saabubki vannitoast protseduuridelt (tavaliselt värskendab ta seal oma päevameiki ja soengut, no nii umbes 16 x päevas) Väike Naine, kes väidetavalt kuulis juba ka esimest palvet 🙂

– „Millist vett sa soovid, kas sooja või külma?“ pärib naine, kelle maitse eelistus on alati just külm vesi.

Pidevalt näljane ja janune kõrgeausus teeb üllatunud näo ning vastab:

– „No seda, mis kraanist tuleb!“

Ja juba naine taas tõttab. On üks asi, mida viisakas noormees aga kunagi ei unusta ning see on „Aitäh!“ või „Tänud!“. Vahel olen pealt näinud ka tänukalli. Kuna mees teab, et mina niisama inertsist teda ei teeninda, siis on ta vahel kavalalt palunud, et võiks toredat mängu mängida, kus tema on klient ja mina tema teenindaja. Mõnikord olen nõus olnud ning siis ta alati tõdeb, et minuga on seda hea mängida, sest „Sa ju annad mulle liiga head toitu!“ „Miks sa siis annad mulle nii head toitu?“ 😉

Minule sellest komplimendist piisab ning saan taaskord tõdeda, et „annad näpu, võtab terve käe“ vastab selle mehe puhul igal juhul tõele. Väike Naine aga tahab temaga alati söögi ajal vastutasuks lobiseda, mis mehele sugugi ei istu.

– „Ma ei saa söömise ajal sinuga rääkida ju! (Väikese Naise jaoks on see elementaarne, et hea söögi kõrvale tuleb juttu ka puhuda)

– „No aga söö siis kiiremini, ma tahan nii väga sinuga rääkida,“ mangub naine. Mees on ärritunud ning vastab:

– „Ma ei saa kiiresti süüa, sest mul on…mul on…(ja siis leiutab igati adekvaatse põhjuse) tundlikud hambad, saad aru!“

Mis puudutab tantsimist, siis naisel on see esimestest sammudest alates olnud selline pigem „pean esinema“ eesmärgiga kargamine aga mees on kaasa saanud tõelise tantsugeeni. Ehk õnnestub see kunagi ka elavale pildile püüda ning teiega jagada. Naine on mehe peale jube kade, et too nii hästi tantsida mõistab ning vahel uurib:

– „Kuidas sa oskad, Markus?“

– „No ma ei tea…mul lihtsalt tulevad need liigutused pähe ja siis keha hakkab neid tegema. Ma olen tantsulaps, saad aru?“

Nii et jah, eesti mees on tantsulõvi, kui talle vaid võimalus anda. 🙂 Ei saa märkimata jätta, et eriti suur tantsuisu tuleb tal peale vannist või saunast tulles ehk siis alasti. Õnneks Väike Naine teab nagunii paremini, kus mehepoja riided asuvad, nii et range stiili- ikooni silme all tal kaua paljalt tantsida ei õnnestu tavaliselt. Olen kindel, et sel aastal tulevad meil taas lõbusad jõulud, sest väiksem generatsioon hoolitseb selle eest igal võimalusel.

Ahjuprae jm klassikalised söögid püüan ikka ise valmis teha, kuid magustoidu ning tantsukava eest on juba hoolitsetud ning kutsedki juba käes 🙂 Aiman, et magustoiduks on Tädi Elli Hellitatud banaanikook ning DJ Näljane Kõrgeausus valib muusikaliseks meelelahutuseks taas Jüri Homenja või Vello Orumetsa. Ei jõua ära oodata 🙂 Ja tühja sellest lumest või mittelumest.

Mida teie tavaliselt jõululauale panete? Siga, veis, part, kana? Kas vaatate söögi kõrvale rahulikult telekat, mängite lauamänge või korraldate ka tantsupeo?

Igal juhul imelisi pühi teile kõigile ning laske siis ikka lastel end lõbustada seni, kuni nad seda eriti hästi oskavad 🙂

Jäta kommentaar

Lisa kommentaar